7 Tuleb ozatomuz՚ – i jumalatomad kadoba, a tozioiktoiden kodi seižuškab.
8 Mest kittas hänen melen märas, a värsüdäimeline sab vaiše hondostandan.
9 Paremba olda keskkät mehen, da rata ičeze täht, mi pidäda ičtaze suren da eläda leibäta.
10 Tozioiged pidäb hol՚t ičeze kodiživatoiš-ki, a jumalatoman südäin om kova.
11 Ken pöudol radab, se püžub leibäs, a ken ei kehta rata, se om vähämeline. [Ken navedib vedämaha aigad vinad jodes, se tob ičeze kodile pahan slavan.]
12 Jumalatoi ecib tunktas pahan verkoihe, a tozioiktoiden jur՚ om vahv.
13 Jumalatoi putub ridaha ičeze sanoiden tagut, a tozioiged päzub ridaspäi. [Hüvin tulijad armahtadas, a ken tungese verajaha, ahtištab toižid.]
14 Mez՚ sab külläks ičeze paginoiden pohjal, a paukan sab ičeze käziden radol.
15 Vähämeline lugeb ičeze matkan oiktaks, a melev om se, ken kundleb nevondoid.
16 Vähämeline sid՚-žo ozutab ičeze taban, a melev peitäb abidon.
17 Ken sanub sen, midä tedab, se sanub tot, a vär todištai kelastab.
18 Eraz tühjanpagižii iškeb sanal kuti surel veičel, a melevan sana tegeb tervheks.
19 Toden sanad eläba igän, a kelhad – vaiše pordoižen.
20 Manituz om pahantegijan südäimes, a miruntegijal om ihastuz.
21 Tozioiktale ei tule nimittušt pahad, jumalatomad saba pahad täudel märal.
22 Kelhad paginad oma Ižandale vastmel՚he, hän navedib, konz pagištas tot.