Выбрать язык
Книги Ветхого Завета
Книги Нового Завета
1 Vooz tuli verajannoks da ištuihe sinna. I sid՚ siriči astui se heimos olii, kenen polhe pagiži Vooz. Vooz sanui: ”Tule tänna i ištte!” Mez՚ tuli sinna i ištuihe.2 Sid՚ Vooz kucui kümne mest, lidnan vanhembid, i sanui: ”Ištkatoiš tänna!” Konz hö oliba ištnus,3 Vooz sanui heimos olijale: ”Noemin՚, kudamb om pördnus Moavitan pöudolpäi, möb pöudon ühten palan, mitte oli edel meiden vellen Elimelehan.4 Minä pätin sanumaha necen polhe sinei: ”Osta neniden mehiden i pämehiden edes se pala, a ku ed tahtoi ostmaha, ka sanu minei, i minä tedaškanden, sikš ku sinun jäl՚ghe olen minä”. Se sanui: ”Minä maksan.”
5 Vooz sanui: ”Sen päivän, konz ostad pöudon Noeminil, sinä otad mugažo moavitalaižen Rufin, lesken, miše kaita kolnuden nimed jäl՚gestuses.”6 Se heimos olii sanui: ”Minä en voi maksta hänes heimmaksmišt i otta ičeleiž, ved՚ minä siloi murendan ičein jäl՚gestuzpalan. Maksa sinä hänes, sikš ku minä en voi.”
7 Edel oli mugoine vero Izrail՚as: ku tehtihe mitte-se vajehtuz vai ostmine – mez՚ ruši ičeze kengän jaugaspäi i andoi sen toižele. I nece oli mugoine vahvištoituzznam Izrail՚as.8 Heimos olii sanui Voozale: ”Maksa sinä hänen palas” – i ruši ičeze kengän jaugaspäi.
9 Vooz sanui vanhembile i kaikele rahvahale: ”Tö olet nügüd՚ necen azjan vahvištoitajad, miše minä olen ostnu ičeleiž Noeminil kaiken Elimelehan, Hileonan, Mahlonan jäl՚gestusen.10 Olen ostnu mugažo moavitalaižen Rufin, Mahlonan leskiakan, ičeleiž akaks, miše kaita kolnuden nimed hänen jäl՚gestuses. Muga kolnuden nimi ei kado hänen velliden keskespäi i koditaholpäi. Tö tämbei oled necen azjan vahvištoitajad.”
11 I sanui kaik verairahvaz i vanhembad mehed: ”Mö vahvištoitam sen. Armahtagha Ižand, ved՚ ak, kudamb tuleb sinun pert՚he, zavodib kodikoita sidä, kut Rahil՚ i Lija, kudambad molembad kodikoičiba Izrail՚ad. Tege vägevid tegoid Efrafas, i tehkahas sinun nimi tetabaks Viflejemas”.12 I tulgha lapsid, kudambid andab sinei Ižand neciš nores naižespäi, Faresin sugun kartte pojavaks, miččen sünduti Famar՚ Judale.
13 I oti Vooz Rufin i tegi ičeze akaks, i ühtni hänenke, i Ižand andoi tehtas Rufile kohtukahaks, i hän sünduti poigan.14 Naižed sanuiba Noeminile: ”Ülenzoittud om Ižand, kudamb nenil päivil ei jätand sindai jäl՚gestajata. Hänen nimi tegese tutabaks Izrail՚as.15 Hän tugedab sindai i pidäškandeb hol՚t sinus vanhoil päivil. Händast sünduti sinun mil՚l՚, kudamb armastab sindai enamba, mi seičeme poigad.”16 I oti Noemin՚ necen lapsen, kandiši händast üskas i oli hänele kacujan.17 Susedakad andoiba hänele nimen i saneliba: ”Noeminil sündui poig.” Händast kucuškatihe Ovid. Hänespäi tuli Davidan tatan Jessejan tat.
18 I nece om Faresan sugun lugetiž: Fares sünduti Esroman.19 Esrom sünduti Araman, Aram sünduti Aminadavan.20 Aminadav sünduti Naassonan, Naasson sünduti Salmonan.21 Salmon sünduti Voozan, Vooz sünduti Ovidan.22 Ovid sünduti Jessejan, Jessei sünduti Davidan.