3Sur’ Sünduižem, pane varjoičii minun hulile, i tugeduz minun sun verajaha. 4Ala anda minun südäimele kändmahas kelhiže sanoihe ühtes värintegijoidenke. Ala anda minei mujada heiden magedad elod. 5Opendagha mindai tozioiged: se om hüvä. Lajigaha hän mindai: se om kuti voi minun hibusile, mitte ei travi minun päd. No minun loičendad oma värintegijoid vaste. 6Konz heiden pämehed lükäitas kal’l’oilpäi, ka kaik tedištaba, miše minun sanad oliba oiktad. 7Kuti mad künttas, muga meid haugoitas da čaptas, meiden lud lankteba surman valdkundha. 8No minun sil’mäd kacuba sinuhu, Sur’ Sünduižem, minun Ižand, sinuhu minä vauvatan, ala hül’gäida mindai. 9Kaiče mindai rihmoišpäi, miččed om pandud minun täht, päzuta mindai värintegijoiden verkoišpäi. 10Putkaha jumalatomad ičeze verkoihe, a minä mänen niiš siriči.