Davidan psalm. Nedalin ezmäižen päivän. 1Ižandan om ma i kaik, mi sil om, kaik mir kaikiden eläjidenke. 2Hän om ladinu sen meriden päle, kingitanu lujas jogiden päle.
3Ken libub Ižandan mägele, vai seižutase hänen pühäle sijale? 4Se, kenel oma vigatomad käded i puhtaz südäin, ken ei anda tühjan sanad, ei kelasta Jumalan nimes ičeze lähembaižele. 5Hän sab Ižandaspäi blaslovindan, Jumal, hänen Päzutai, armahtab händast. 6Mugoine om Jumalan ecijoiden rod, sinun ecijoiden, Jakovan Jumal!
7Libutagat korktut, verajad, libugat, kaikenigäižed uksed! Hoštotesen kunigaz tuleb südäimehe. 8Kenak om se hoštotesen kunigaz? – Hän om Ižand, sur’ da vägev, Ižand, vägev torapöudol.
9Libutagat korktut, verajad, libugat, igähižed uksed! Hoštotesen kunigaz tuleb südäimehe. 10Ken hän om nece hoštotesen kunigaz? – Hän om vägiden Ižand, hän om hoštotesen kunigaz.