Alliluija! 1Ülenzoitkat Ižandad taivhišpäi, ülenzoitkat händast korktusiš! 2Ülenzoitkat händast, kaik hänen angelad, ülenzoitkat händast, kaik taivhan saldatad! 3Ülenzoitkat händast, päiväine i kudmaine, ülenzoitkat händast, kaik hoštajad tähthad! 4Ülenzoitkat händast, taivhiden taivhad dai veded, miččed oma ülemba taivhid! 5Ülenzoitkat Ižandan nimed, sikš ku hän sanui, i ned oma tehnus, hän käski, i ned oma sündunus. 6Hän pani niid igäks kaikeks i andoi niile käskön, mittušt ned ei vastustagoi. 7Ülenzoitkat Ižandad maspäi, sured meren kalad i kaik süvüded! 8Ülenzoitkat händast lämoi i ragiž, lumi i sumeg, kova tullei, mitte täutab hänen käsköid, 9mäged i kaik mäthad, plodukahad pud i kaik kedrad, 10mecživatad i kodiživatad, maujujad i suugikahad lindud, 11man kunigahad i kaik rahvahad, knäzid i kaik man sudjad, 12prihad i neiččed, ukod i prihaižed. 13Ülenzoitkat Ižandan nimed, sikš ku hänen üksjaižen nimi om korged, hänen korged arv om man päl i taivhiš. 14Ižand om andnu ičeze rahvahale ut väged, händast ülenzoitaba kaik hänen käskabunikad, Izrail’an rahvaz, kudamb om hänele läheline. Alliluija!