1Horan ohjandajale. Jändevändimil. Davidan openduz. 2Minun Jumal, kulišta minun loičend, ala peitte minun pakičendaspäi. 3Kundle mindai da anda vastust, minä olen tuskas minun holiden tagut. Olen varaidusiš 4vihanikoiden kidaspäi, jumalatomiden ahtištusespäi. Hö höukaidaba minun päle bedoid, vihas väritaba mindai. 5Südäin säraidab minun rindhiš, surman pöl’gästuz sebazi mindai. 6Varaiduz säraidoitab minun südänt, olen pöl’gästusen valdas.
7I minä sanuin: «Voi ku minai oližiba kühkjaižen suugad, ka läksižin lendmaha, ecižin lebusijad! 8Pagenižin edemba da jäižin tühjaze maha. 9Rigehtižin peitmahas tünähä sijaha tulleišpäi i torokaspäi».
10Minun Ižand, segoita heiden meled i paginad, sikš ku minä nägen lidnas vaiše ridad da torad. 11Öd da päiväd kävuba hö ümbri sen seinidme, värhuz’ da bedad eläba siš lidnas, 12sen keskes om surmaline kadond, manituz da peitkelastuz ei jätkoi sen irdoid.
13Ku vihanik lajiži mindai, ka minä sen tirpaižin, ku paha mez’ surendeližihe minun edes, ka minä peitäižimoi hänespäi. 14No sinä oled minun karthine, minun sebranik da läheline, 15kenenke mö pagižim kaikes da kävelim ühtes Jumalan pühäkodihe.
16Tabadagha heid surm, putkaha hö eläbin surman valdkundha, sikš ku pahuz’ om heiden elosijas, heiden keskes.
17A minä kucun Ižandad Jumalad, i hän päzutab mindai. 18Ehtal, homendesel da keskpäiväl minä hengähtelen da kidastan, i hän kulištab minun änen. 19Hän pästab mindai koskmatoman minun vastustajišpäi, sikš ku heid om äi. 20Mindai kulištab i seižutab heid Jumal, hän, ken amuižiš aigoiš pidi valdan. Minun vastustajiš ei ole vajehtust, hö ei varaikoi Jumalad. 21Hö libutiba ičeze käded neniden päle, ked eliba heidenke kožmuses, hö murenziba kožmusen. 22Heiden keled oma libedamb void, heiden südäimiš om viha, heiden sanad oma hobedamb pühävoid, no oma teravad kuti pal’l’astadud veičed.
23Anda Ižandale ičeiž holiden korm, i hän tugedab sindai. Hän ei anda nikonz langeta tozioiktale mehele. 24Minun Jumal, sinä ved heid pohjatomha haudha, verenhimoičijad i peitkelastelijad ei elägoi pol’t-ki igäd. A minä vauvatan sinuhu, Sur’ Sünduižem.